Püsik. Leht suur, sulgjas, ornamentaalne. Torujad lillad ja valged õied asetsevad kõrgetel õisikukandjatel. Õitsemine rikkalik ja kestev. Mulla suhtes vähenõudlik taim eelistab päikeselist kasvukohta, talub ka poolvarju. Õitseb juulis-augustis. Vajab talvekatet. Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Taime kõrgus 60-80 cm.
* Liigil on kuni 30 sorti püsikuid, pärit Lõuna-Euroopast subtroopilistelt ja troopilistelt aladelt Aasias ja Aafrikas. Acanthus võib kasvada kuni poolteist meetrit kõrgeks. Õisikuid kasutatakse lõikelillena ja kuivlillena. Karusõrg kasvab 0,6-1,2 meetrit kõrguseks. Õitseb juunist- augustini.
Õisik on hermafoobne (on nii isas kui emasõied) kuid tolmutamiseks vajab mesilasi. Meil kohtab 1-5 sorti. Taim eelistab kerget (liivast) ja keskmist pinnast ning võib kasvada ka savisel pinnal.
Kasvatamine: eelistab sügavalt hooldatud mulda, päikese eest varjamata kasvukohta, kuid talub ka osalist varju. Hea drenaaþi korral kasvab hästi ka raskel pinnal, kuid talle ei meeldi rasked mullad ja märjas mullas ei talvitu. Taimede kasvatamine on küllaltki lihtne. Taluvad kuni -15 kraadi külma, kuid noored taimed võivad vajada kaitset, väga külma talvega katta ka vanemaid taimi. Taimed võivad minna metsikuks, paljunedes maasiseselt ja seda on tänu paksudele juurtele raske kontrolli alla saada.
Paljundamine: külvata kevadel kastidesse või avamaale. Tavaliselt idanevad 3-4 nädalaga +10 kraadi juures. Kui nad on ümberistutamiseks piisavalt suured, võta seemikud nende pottidest välja ja istuta maha hilja kevadel või vara suvel. Vanemaid taimi jagatakse kevadel või sügisel, neid saab istutada otse uuele kasvukohale.
* Vaatamata oma ilule, võivad nad olla üsna ebastabiilsed – ühel aastal õitseda eredalt, järgmisel aga meil täitsa kurvastada …
Karusõrg võib kasvada kuni poolteise meetri kõrguseks. Õisikuid kasutatakse lõikelillena ja kuivlillena. Taimi hoitakse talvel +16 +18 kraadi juures. Valguselembene. Üldine hooldus.
See taim on disainerite ja arhitektide lemmiklill, tema lehti kasutatakse sageli motiivina mitmesugustel pannoodel, vormidel ja isegi juveeltoodetel. Paljud aiapidajad kasvatavad teda vaid lehestiku pärast, kuigi õied on iseenesest samuti väga kenad. Taimel on laiad sisselõigetega tumerohelist värvi lehelabad. Õitseb valgete õisikutega, mis asetsevad pikkade varte küljes ja on peidetud violetjate õiekattelehtede varju.
Valgus. Taimed tunnevad end paremini avatud kohas täispäikeses kui osalises varjus. Kus kohas te neid ka ei kasvataks, on neile vajalik äärmisel juhul paar tundi päevas päikest, et hästi õitseda.
Õitsemisaeg. Õitsemine on oodatud kevade lõpus – suve keskpaigas, kestus 3-4 nädalat. Õitsemisperiood sõltub kliimatsoonist ja ilmastikukapriisidest.
Kasvatamine. Karusõrale meeldib viljakas suure kompostisisaldusega või muu orgaanilise väetisega muld. Toitainetevaese mulla suhtes muutuvad nad kasvades leplikumaks, kuid neile on vajalik hea drenaaž, eriti talvisel ajal. Külm ja niiske muld võib taime hävitada. Karusõrad ei ole mulla pH suhtes eriti tundlikud, kuid eelistavad neutraalset mulda.
Kasvatamine seemnetest: kõige parem aeg istutamiseks on kevad. Võib külvata siseruumidesse või siis otse avamaale, kuid viimasel juhul tuleb oodata mitu aastat, enne kui taim õitseb.
Jagamine ja ümberistutamine: karusõrgadel on pikad ja läbikasvanud juurestik, seepärast ei soovitata neid ümber istutada. Kui soovite taimi jagada, siis kõige parem on teha seda nii – sügisel suruda labidaga taimede vahele. Järgmise aasta kevadel on näha paar väikest kasvukest, mida on kerge ümber istutada.
Pistikud: taimi saate paljundada pistikute ümberistutamisega kevadel või sügisel.
Kastmine: kord juba üleskasvatatud karusõrg on põua suhtes väga vastupidav, kuid taim tunneb end vastavalt mulla kuivamisele toimuva regulaarse kastmisega paremini.
Väetamine: karusõrgi väetada pole keeruline. Istutage nad algul väetatud mulda, seejärel võite kasutada tasakaalustatud väetisi, kui taim näeb välja veninud ja nõrk.
Hooldus: esimesed paar talve on vaja taimi katta paksu multšikihiga. Karusõrad võivad agressiivselt laieneda, varjutades naabertaimed. Et neid kontrolli all hoida, kasutavad paljud aednikud mulda pandud taimede eraldajaid. Palava kliimaga aladel võib taimi peale õitsemist tagasi lõigata. See stimuleerib uue lehestiku kasvu. Need aednikud aga, kes elavad külma kliimaga aladel, peavad tegema taimedele vertikaalsed toed, mis lasevad lehtedel võra kaitsta. Oodake kahjustatud lehtede äralõikamisega kevadel niikaua, kuni näete uusi võrseid.
Kahjurid ja probleemid. Kahjurid karusõrgi tavaliselt ei tülita, kuid jahukaste on nendele suurepärastele lehtedele probleemiks. Hea õhuringlus ja fungitsiidid aitavad sellega võidelda. Taimi võivad kahjustada teod ja nälkjad, kes söövad lehti, kui maa on liiga niiske.
Sobivad partnerid. Karusõrg on suure lehestikuga taim, mis nõuab vähemalt 100-150 cm taime kohta. Oma mõõtmete tõttu sobib ta hästi kokku laiuvate taimedega nagu dekoratiivsed kõrrelised ja gaura (kalevikepp). Ausalt öeldes on karusõrad nii väljendusrikkad, et kergesti võib tema naabertaimi mitte märgata. Nii et neid võib aiakujunduses üsna efektiivselt kasutada, ilma et teha nendest mingeid kooslusi.
Eng.: Oyster plant, Bears breeches, Sea dock, Bearsfoot. Suom.: Kreikanakantti. Sven.: Mjukakantus, björnklo.